Kuidas kõneleda juhile omase karismaatilisusega?

„Teil on võime kujundada oma häält viisil, mis paneb inimesi sind juhina tajuma,“ ütles UCLA aukustikateadlane Rosario Signorello, kes viis läbi karisma eksperimente. „See kehtib nii poliitikute kui ka ettevõtete tegevjuhtide puhul. Samuti kõigi puhul, kes tahavad olla juhi staatuses.“

Tõsi, juhtimine ei sõltu ainult häälest. Näiteks leidis uurimus, et kõik edukad ärimehed ei näita avalikus kõnelemises karismaatilisi omadusi.

Poliitikas ja äris on aga avalik esinemine eriti mõjukas. Näiteks valijad kipuvad eelistama kandidaate, kellel on madalam hääl, selgub mitmetest uuringutest. On ka leitud, et madalama häälega tegevjuhid juhivad suuremaid ettevõtteid, teenivad rohkem raha ning peavad töö juures kauem vastu kui kõrgema häälega kolleegid.

„Kaasasündinud hääles peavad olema mingid tunnused,“ ütles Duke'i Ülikooli majandus professor William Mayew, kes on leidnud, et hääle helikõrgus mõjutab töö väljavaateid, ettevõtte juhtimist ning finantsaruandluse usaldusväärsust. „Sa ei saa lihtsalt emotsiooni, aga ka informatsiooni inimese kohta, kellega sul tegemist on.“

Need mitteverbaalsed signaalid võivad aeg-ajalt inimese kohta oodatust rohkem teavet anda. Analüüsides suurte ettevõtete tegevjuhtide kõnesid majandustulemuste teatamise ajal ning kõrvutades neid investeerimisanalüüsiga, leidis Mayew mitmetest kõnedest tahtmatuid häälega antud signaale, mis viitavad eksitavate finantsandmete esitamisele.

Uued uuringud karisma kohta tulenevad jõupingutustest mõistmaks seoseid vokaalse akustika ja tajumispsühholoogia vahel.  „Meie hääl paljastab teistele meie olemuse,“ ütles UCLA kõnefüsioloog Bruce Gerratt. „Osa sellest on tahtlik, osa on alateadlik. Mõned on ka bioloogilised.“

Oma eksperimentides analüüsis Signorello erinevate juhtide kõnesid, kelle hulgas oli ka näiteks Prantsusmaa president Francois Hollande ja endine Brasiilia president Luiz Inacio Lula Da Silva. Samuti analüüsis ta kahe Itaalia poliitiku ning Prantsusmaa endise presidendi Nicolas Sarkozy kõnesid.

Isoleerimaks akustilisi omadusi kõnelevate sõnade tähendustest, kasutas Signorello kõnesüntesaatorit. Selleks, et mõista akustiliste omadusi mõjusid, palusid teadlased 107 naisvabatahtlikul ja 26 meesvabatahtlikul hinnata kõnelejate karismat erinevaid omadussõnu kasutades. Et olla kindel ainult vokaalsete omaduste hindamises, siis itaaliakeelseid kõnesid hindasid 48 inimest, kes itaalia keelt ise ei osanud. Prantsusekeelsete kõnedega tehti samuti.